Rootsi valitsus on hasartmängutööstust alates 1934. aastast rangelt reguleerinud. Juba enne võrguhasartmängude tulekut olid võimud hasartmängude reguleerimisel oma mänguga kursis olnud, nii et kogu tööstust kontrollisid ainult riigile kuuluvad monopolid.
Huvitaval kombel on EL ja Rootsi vahel tekkinud vastasseis, kuna EL väidab, et Rootsi valitsuse monopoliseerimine hasartmängudega on rahvusvaheliste kaubanduslepingute rikkumine.
E-spordi seadus (vanus)
Nii nagu igas teises riigis, kehtib ka Rootsis hasartmängude vanusepiirang. Kuigi espordivõistlustel osalejad võivad olla alla 18-aastased, peavad kõik, kes panustavad e-spordile, olema vanemad kui 18-aastased. Kuid loo keerdkäiguna on valitsus astunud ette, et kehtestada e-spordi kihlvedudele mõned piirangud.
Uue sammuga ei peaks kihlveokontorid pakkuma e-spordis kihlveoturge, kus on alla 18-aastaseid osalejaid. Võimude sõnul on uue seaduse eesmärk kaitsta noormängijaid selliste pahede eest nagu mängus kokkuleppimine, mis võib kahjustada nende edasist karjääri.
Juba, Rootsi hasartmänguamet (SGA) kehtestab karistused e-spordi kihlveosaitidele, mis ei järgi seda uut seadust. Praegusel kujul peavad eSpordi fännid unustama panustamise sellistele Battle Royale'i tiitlitele nagu Fortnite ja Dota 2 turniirid, mis meelitavad ligi 18-aastaseid mängijaid.
Kindlasti mõjutab see seadus e-spordi kihlveotööstust ja e-sporti üldiselt. Kihlveokontorid on seaduse järgimiseks sunnitud paljudest kihlveoturgudest loobuma. Selle tulemusena on e-spordi meeskonnad sunnitud vältima alaealisi mängijaid nüüd, kui sponsorlused ja tulud on hakanud kahanema. Ürituste korraldajad järgivad ka eeskuju ja seavad piirangud promängijate vanuse alammäärale, et nende üritustel osaleda.